Panus keskkonda

Hunt on meie ettevõte sümbol

Hunt on Eesti rahvusloom ja Wolf Groupi sümbol. Karjaloomana on hunt koostööaldis, nutikas ja strateegilise mõtlemisega. Oma halli karvkattega ei pretendeeri hunt kõige ilusama looma tiitlile, kuid samas ei julge keegi ka kahelda hundi rüü väärikuses.

Huntidega on seotud palju ebausku

Eesti rahvamuistendites ja rahvuskultuuris on palju ruumi libahundile. Juba muinasajal nimetati eestlasi naabrite poolt libahundirahvaks. Tark ja kaval hunt oli inimesele vääriline konkurent, keda austati ja kardeti. Muistendis hävitab hunt pahu vaime – tonte, kuradeid, kodukäijaid. Hunt on visa ning koos karjas tegutsedes murtakse maha kuitahes suur loom. Meie karmis põhjamaa kliimas seob eestlast hundiga isemoodi side. Me elame maailmaäärel ning läbilöömiseks peame kokku hoidma. Me oleme oluline  tegur looduse tasakaalu säilimiseks.

Hundiklubi loomine

Hundiklubi (eelkäija Krimelte Hundid) sündis aastal 2004, Krimelte kümnendal juubelipeol. Esimesteks Huntideks olid Jaan Puusaag, Jaanus Paeväli, Asko Kruusement, Ard Kruusement, Marek Jürgenson, Maie Uus ja Õie Ojala. Nüüdseks on klubi liikmeteks kõik Wolf Group’i kuuluvate ettevõtete töötajad, keda seovad ühtekuuluvustunne ja ühised eesmärgid – sarnaselt väärikale ja elujõulisele hundile, kes on valitud klubi sümboliks.

GPS hundirihm

Wolf Group kinkis GPS-saatja Keskkonnaagentuurile, mida saab kasutada hallhundi kohta teaduslike andmete kogumiseks – kus hundid peatuvad, millised on nende elupaiga eelistused ja kes on nende saakloomad, milline on huntide arvukus jne.

Kogu tõde huntidest

Wolf Group on finantseerinud kolme rajakaamera ostu ning kaamerasse jäänud põnevat materjali koos eksperdi kommentaaridega jagatakse regulaarselt Wolf Groupi sisekanalites.

Hunt Suzy panus teadusesse

Wolf Group kinkis Keskkonnaagentuurile GPS-saatja, et toetada elusloodusosakonna eksperte huntide telemeetrilisel jälgimisel. Hunt Suzy kannab alates 27.maist 2023 GPS-jälgimisseadet, millelt kogutud andmed on teadlastele abiks huntide käitumise, elupaikade, arvukuse ja liikumistrajektooride uurimisel.

Keskkonnaagentuur alustas iga-aastast huntide püüki maikuu kolmandal nädalal eesmärgiga paigaldada ühele hundile Wolf Groupi kingitud GPS-jälgimisseade. 27.mai varahommikul õnnetuski Pärnu maakonna Saarde valla metsas märgistada täiskasvanud, hinnanguliselt 3-5-aastane emane hunt. „Tegemist on piirkonna hundikarja juhtemasloomaga, kellel välimiku järgi otsustades kodus ka järglaskond ootamas. Hunt oli püüdmise hetkel suurepärases toitumuses ja kaalus 32 kilogrammi. See on täiskasvanud emaslooma kohta keskmine näitaja,“ selgitab Keskkonnaagentuuri hundispetsialist Marko Kübarsepp. GPS-märgise paigaldamiseks loom uinutati paariks tunniks ning edaspidine protsess kulges ilma viperusteta. Kaelarihm kaelas, jätkas hallivatimees oma pooleli jäänud teekonda, et edaspidi teadlastele  jälgimisseadme vahendusel oma tegevustest parem ülevaade anda.

GPS-telemeetria abil selgitatakse loomade käitumist, toitumist ja muid väga olulisi nüansse, korraldamaks liikide kaitset ja ohjamist nõudvaid tegevusi. Antud meetod on kõige vahetum viis uurida metsikute loomade elu, mõistmaks paremini looduslikke protsesse.

Wolf Groupi rohe-eesmärgiks on panustada keskkonda läbi hunte käsitlevate teadusuuringute toetamise. Huntide rolli mõistmine meie ökosüsteemis aitab tagada tulevastele põlvedele parema elu.

Wolf Groupi töötajad on kogu protsessile kaasa elanud. GPS-märgist kandva hundi nime tarvis korraldati majasisene konkurss.

Minimets, mis inspireeritud Akira Miyawakist

2021. aasta kaasava eelarve projektide seas osutus võitjaks minimetsa rajamine Tallinnasse Tildri tänavale. Selle idee autoriks on Wolf Groupi turunduspealik Marit Finnie.

Marit, räägi meile oma ideest ja kuidas selle peale tulid? 
Tallinn alustas kaasava eelarve programmi, milles elanikud saavad teha oma linnaosas ideede elluviimiseks ettepanekuid. Teostatakse idee, mis kogub kõige rohkem hääli. Otsustasin esitada oma versiooni Jaapani botaaniku dr Akira Miyawaki leiutatud minimetsast. Need pisikesed tihedad metsad kerkivad kogu Euroopas osana liikumisest, mille eesmärk on taastada bioloogiline mitmekesisus ja võidelda kliimakriisi vastu. Minu üllatuseks sai idee minu linnaosas, Kristiines kõige rohkem hääli.

Miks on minimetsad erilised?
Miyawaki meetodi kohaselt kasvavad minimetsad võrreldes tavaliste metsadega või näiteks parkidega, 10 korda kiiremini, on 30 korda tihedamad ja 100 korda suurema bioloogilise mitmekesisusega. Sellega kaasneb puhtam õhk, rohkem linde ja putukaid, bioloogiline mitmekesisus, rohelisem ja harmoonilisem keskkond inimestele. Rõõmsam ja harmoonilisem elu võrdub loomingulisema ja produktiivsema ühiskonnaga.

Kas mets on istutatud?
Kogukond istutas esimesed puud ja põõsad 1. oktoobril 2021. Projekt pole siiski veel valmis. Eesti kliimat arvestades kulub aastaid, enne kui see kasvab täisväärtuslikuks metsaks.

Looduse kutse

“Neli aastat tagasi ostsime perega vana talukoha koos kuue hektari maaga Haanja loodusparki Võrumaal. Soovisime nagu paljud teisedki tänapäeval leida kohta, kus oleks alles puutumatu loodus ja vaikus, kus saaks ise õppida ja lastele õpetada oma kätega vana ülesehitamist midagi rikkumata.

Esimesena tuli ümber hinnata niitmise vajadus. Juba esimesel korral märkasid lapsed, et konni on niivõrd palju, igas suuruses ja erinevatest liikidest, et nad võivad muru pügamise käigus viga saada. Sealt tuli otsus harvendada niitmist, kuigi alguses oli harjumatu käia 8-10 cm rohus. Otsides infot, kuidas on võimalik niita suuri alasid loodusele kahju tekitamata, leidsime PRIA kodulehe, kus oli info püsirohumaade toetusprojekti kohta. Antud projektiga on paika pandud kindel niitmise aeg, mis ei kahjustaks erinevaid linnu- ja loomaliike, kes rohualadel elavad ja pesitsevad. Samuti on piirangud loomulikult kõikidele muudele tegevustele, mis võivad keskkonnale ebasoodsat mõju avaldada.

Tänaseks oleme hakanud ilu teisiti hindama kui neli aastat tagasi. Ilus on liigirikkus, ilusad on looduslikud taimed, nii karikakrad kui ka ohakad ja putked, niisamuti on ilus sumbata kummikutega pikas rohus ning jälgida konnade ning sisalike tegevust või vaadata erivärviliste kiilide lendamist ja peatumist vesiroosidel ning kõrrelistel.”

Meeli Pedak | Wolf Groupi ostudirektor