Back 
23. aprillil 2018 kuulutasid eestlased hundi oma rahvusloomaks, kes sümboliseerib koostööd, pühendumist ja metsaelu terviklikkust. Selle uudise valguses pöördusime Rahvuslooma töögrupi eestvedaja Helen Arusoo poole palvega, et ta avaks meile veidi hundi olemust ning tema kohta ja vajalikkust metsas.
„Me kõik oleme kuulnud väljendit ’inimene on inimesele hunt’. Antiikajast pärit ütlus on pannud aluse arvamusele, justkui oleks hallivatimees hirmutav isekas tegelane. Mis võiks olla eksitavam? Hunt on hundile vend ja ustav kaaslane.
Looduses leidub ülivähe liike, kelle karjasuhted on nii paigas nagu hundil. Seda kinnitavad loomauuringud viimase poolsajandi jooksul ning me veendume selles ka ise, kui vaatame oma truud koera ja pisutki järgi mõtleme: kes oleks veel lojaalsem kui koer? Just hunt kinkis meile koera näol ustava koduvalvuri, isikliku sõbra ning osavaima kaaslase jahiteedel. Just hundist sai inimene aretada erakordselt suure hulga erinevaid koeratõuge, kelle abi inimühiskonnas on raske ülehinnata.
Vanad eestlased on hundi tähtsust alati teadnud. Pole ühtegi looma, kelle kohta oleks eestlased niipalju pärimust üles kirjutatud ja nii palju nimesid varnast võtta kui hundi kohta – üle 500 nime. Teadaolevalt on eestlaste hundinimede arv maailmas üks suurimaid. Muistsed eestlased austasid hunti, arvestasid talle oma karjast kindla “hundijao” ja lootsid tema kaitsele kodukäijate vastu.
Uuema aja eestlased toetavad oma hundisõbralikkuses lisaks teabele, mis on inimkonnale tulnud läbi valusa õppetunni – ei ole rohelist maailma ilma kiskjata. Teadlaste tunnustatud “rohelise maailma hüpotees” ütleb, et kiskjate kadu toob kaasa taimetoiduliste loomade arvukuse plahvatusliku tõusu ja taimestiku ületarbimise. Seetõttu peetakse hunte ja teisi kiskjaid ökosüsteemi tugiliikideks, kes määravad saaklooma populatsiooni arvukuse, jaotuse, suuruse, koosseisu ja mitmekesisuse. Hunt seisab hea meie metsa tervise eest.
Eestis hunti hoida on ülioluline. Hunt on ju lausa universaalne indikaatorliik: ta mõõdab nii metsa tervist kui ka ühiskonna vaimsete hoiakute tervist: kui mõistame hundi kohta metsas, mõistame looduse toimimist rahuldaval määral. Teisisõnu, kui hunt elab, elame ka meie.“
